{"id":186,"date":"2015-09-05T15:50:07","date_gmt":"2015-09-05T12:50:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.tubinsociety.com\/WP\/?page_id=186"},"modified":"2018-08-02T17:09:51","modified_gmt":"2018-08-02T14:09:51","slug":"eduard-tubina-uhing","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/?page_id=186&lang=et","title":{"rendered":"\u00dchingust"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvusvahelisest Eduard Tubina \u00fchingust<\/strong><\/p>\n<p>1944. aastal p\u00f5genes Eduard Tubin sarnaselt k\u00fcmnete tuhandete eestlastega l\u00e4heneva Punaarmee eest \u00fcle mere Rootsi. Esialgu paigutati helilooja Neglinge p\u00f5genikelaagrisse, 1945. aastal aga asus ta elama Stockholmi, kus sai t\u00f6\u00f6d ooperite ja ballettide partituuride ja klaviiride restaureerijana Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures. See tegevus andis heliloojale p\u00fcsiva sissetuleku ja v\u00f5imaldas j\u00e4tkata loometegevust.<\/p>\n<p>Tubina muusika \u00fchendas tugevalt Rootsis elavaid eestlasi ja kui aastate m\u00f6\u00f6dudes sai \u00fcha selgemaks, et oodatud tagasip\u00f6\u00f6rdumist kodumaale ei tule, hakati m\u00f5tlema, kuidas helilooja loomingut laiemale muusikapublikule tutvustada. Sel eesm\u00e4rgil asutati <strong>Stockholmis 2. mail 1949<\/strong> <strong>Tubin Society<\/strong>, mille esimeheks valiti G. H. Nordstr\u00f6m ning juhatusse Heinrich Laretei, Hanno Kompus, August M\u00e4lk, Olav Roots ja Harri Kiisk. \u00dchingul olid suured plaanid, taheti plaadistada ja anda tr\u00fckis v\u00e4lja Tubina teoseid ning levitada neid; Saksa raadiojaamades isegi salvestati \u201dBallaad Mart Saare teemale\u201d, \u201dNeli rahvaviisi minu kodumaalt\u201d jt helit\u00f6id, kuid rahapuudusel midagi v\u00e4lja anda ei \u00f5nnestunud ja \u00fchingu tegevus soikus.<\/p>\n<p>Uuesti kerkis Tubina \u00dchingu teema \u00fcles kolm aastak\u00fcmmet hiljem, kui Neeme J\u00e4rvi oli juba lahkunud N\u00f5ukogude Liidust. Ta kavatses hakata plaadistama Tubina s\u00fcmfooniaid ja vajas selleks rahalisi vahendeid. Projekti l\u00e4biviimiseks asutati <strong>1982. aastal New Yorgi<\/strong> <strong>Eesti Majas<\/strong> <strong>asuva Abistamiskomitee juurde<\/strong> <strong>Tubina Fond<\/strong>, mille esimeheks oli Neeme J\u00e4rvi ning eestvedajateks Harry Must ja Voldemar Krimm; hiljem viidi fond \u00fcle Lakewoodi. J\u00e4rvi kirjaliku p\u00f6\u00f6rdumise peale \u00f5nnestuski vajalik summa kokku saada USAs, Kanadas ja Rootsis elavatelt eestlastelt. Selle tulemusel ilmusid aastail 1983\u20131988 Rootsi heliplaadifirmalt BIS k\u00f5ik Tubina s\u00fcmfooniad, instrumentaalkontserdid ja enamik tema teistest s\u00fcmfoonilistest helit\u00f6\u00f6dest. Sarjas ilmus 5 LP-plaati ja 9 CD-plaati. Kahjuks ei olnud Tubinale endale enam m\u00e4\u00e4ratud n\u00e4ha, kuidas plaatide kaudu sai tema s\u00fcmfooniline muusika suure t\u00e4helepanu osaliseks \u00fcle kogu maailma. Kuna Tubina fond muid eesm\u00e4rke endale ei seadnud, l\u00f5ppes sellega ka organisatsiooni tegevus.<\/p>\n<p>1980. aastate teisel poolel hakkasid Eestis puhuma uued tuuled ja <strong>1988. aasta juunikuus asutati Eesti Muusika\u00fchingu juurde<\/strong> <strong>Tubina Fond<\/strong>, mille juhatuse esimeheks oli Vardo Rumessen ning liikmeteks Kristel Pappel, \u00dclle Reimets, Urmas Vulp ja Tiina \u00d5un. Hiljem viidi fond \u00fcle Eesti Koori\u00fchingu juurde. Tubina fond seadis oma eesm\u00e4rgiks eelk\u00f5ige Tubina, aga ka teiste eesti klassikaliste heliloojate loomingu tutvustamise ja nende m\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamise. Fondi initsiatiivil korraldati kontserte ja hangiti noote, koost\u00f6\u00f6s Eesti Kontserdiga korraldati 17.\u201329. juunini 1990 Tubina Muusika P\u00e4evad, mis olid Eestis esmakordseks nii ulatuslikuks \u00fclevaateks Tubina loomingust. Fondi tegevus toetus peamiselt organisatsioonide ja asutuste ning \u00fcksikisikute annetustele; suurimad sponsorid olid Estonia teater, Neeme J\u00e4rvi, Taavo Virkhaus, Peeter Lilje, Vardo Rumessen ja Eino Tubin. 1990. aastal p\u00fcstitati Tubina s\u00fcnnikohas Kallastes m\u00e4lestuskivi, 1995. aastal paigaldati m\u00e4lestustahvel Tartus tema elumajale Hermanni 6.<\/p>\n<p>1990. aastatel v\u00f5eti t\u00e4htsaimaks sihiks Tubina \u201dKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmine koost\u00f6\u00f6s Rootsi kirjastustega. Rumessen pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kultuuriministritega ja tegi 1997. aastal vastavasisulise taotluse peaminister Mart Siimannile. Toimusid arutelud helilooja poja Eino Tubina, Neeme J\u00e4rvi, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia endiste peasekret\u00e4ride Hans \u00c5strandi ja Gunnar Larssoni ning Stockholmis elava muusikateadlase Harry Oldiga. Kuna Eestis polnud seda t\u00fc\u00fcpi v\u00e4ljaandeid varem ilmunud, tekitas see palju k\u00fcsimusi ja ka muusikaringkondade vastuseisu; leiti, et liiga suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse ainult \u00fchele heliloojale ja ei peetud \u00f5igeks Rootsi erakirjastuse toetamist. 1999. aastal kohtus Eino Tubin kultuuriminister Signe Kiviga ja selgitas, et Tubina autori\u00f5igused kuuluvad Rootsi muusikakirjastustele, kes ei ole sellisest v\u00e4ljaandest huvitatud ega valmis sellesse vajalikul m\u00e4\u00e4ral investeerima ning et ainus v\u00f5imalus tema teosed v\u00e4lja anda on teha seda Eesti riigi toel. 2000. aastal andis Mart Laar suurprojekti l\u00e4biviimiseks p\u00f5him\u00f5ttelise n\u00f5usoleku ja tekkis vajadus juriidilise isiku j\u00e4rele, kes t\u00f6\u00f6 korraldamise enda peale v\u00f5taks.<\/p>\n<p>Selleks asutati Tubina 95. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud muusikap\u00e4evade raames <strong>21. oktoobril 2000. aastal Tartus<\/strong> <strong>Rahvusvaheline Eduard Tubina \u00dching. <\/strong>Asutajaliikmeteks olid Vardo Rumessen, Eino Tubin, Margus P\u00e4rtlas, Hans \u00c5strand, Mart Humal, Andres Pung, Johannes J\u00fcrisson, Priit Kuusk, Arvo Volmer, Arvo Leibur, Kadri Leivategija ja Avo S\u00f5mer; juhatusse valiti Vardo Rumessen (esimees), Arvo Volmer, Arvo Leibur, Margus P\u00e4rtlas (aseesimees) ja Mart Humal. Tubina \u00dchingu esindamiseks rahvusvahelises suhtluses hakkas tegutsema presiidium Neeme J\u00e4rviga eesotsas. \u00dchingu esialgseks asukohaks kujunes Eesti Muusikan\u00f5ukogu (Suur-Karja 23), hiljem viidi see \u00fcle Eesti Rahvusraamatukogusse (Endla 3). 2003. aastast asub Tubina \u00dching Eesti Muusikaakadeemias.<\/p>\n<p>Tegevuse alustamiseks otsustati moodustada p\u00f5hikapital 100 000 krooni, summa leidmiseks p\u00f6\u00f6rdus juhatuse esimees Vardo Rumessen 18. detsembril 2000 peaminister Mart Laari poole. Tubina \u00dchingu tegevust toetasid EV Valitsus, Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital, AS Estonia klaverivabrik, Rahvusooper Estonia, ERSO ja AS Koopia 3 (praegu Grano Digital); ning eraisikud Indrek Laul, Arbo Valdma, Vardo Rumessen, Neeme J\u00e4rvi, Arvo Volmer jt.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel tegi Neeme J\u00e4rvi 5. veebruaril 2001 p\u00f6\u00f6rdumise Rootsi peaministrile G\u00f6ran Perssonile, millele j\u00e4rgnes \u00fchingu presiidiumi liikmete Hans \u00c5strandi, Gunnar Larssoni ja Harry Oldi kiri 15. mail 2001 Rootsi kultuuriministrile Marita Ulvskogile. Kahjuks ei andnud need taotlused tulemusi.<\/p>\n<p>2001. aasta l\u00f5pul tegi \u00fchingu juhatuse esimees Vardo Rumessen Eesti Vabariigi valitsusele ettepaneku l\u00fclitada \u201eKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmiseks vajalik esialgne summa 2002. aasta riigieelarvesse. Ettepanek v\u00f5eti vastu ja kultuuriminister Margus Allikmaa s\u00f5lmis 22. oktoobril 2002 Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchinguga lepingu \u201eKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmiseks.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Tubina surma 1982. aastal oli Rumessen hakanud koostama t\u00e4ielikku \u00fclevaadet helilooja loomingust. 2003. aastal ilmus selle t\u00f6\u00f6 tulemusena koost\u00f6\u00f6s muusikakirjastusega Gehrmans Musikf\u00f6rlag ja Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia toetusel eesti- ja ingliskeelne \u201dEduard Tubin: Thematic-Bibliographical Catalogue of Works\u201d (ETW), mis v\u00f5eti \u201dKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmise aluseks.<\/p>\n<p>22. aprillil 2004 moodustati \u201eKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmiseks toimetuskolleegium, kuhu kuulusid Vardo Rumessen (peatoimetaja), Toomas Velmet (tegevdirektor), Kerri Kotta, Sigrid Kuulmann, Peep Lassmann, Paul M\u00e4gi, Margus P\u00e4rtlas ja Toomas Trass. Lepiti kokku v\u00e4ljaandmise p\u00f5him\u00f5tted, \u00fcldstruktuur ja teoste jaotus k\u00f6idete piires.<\/p>\n<p>29. aprillil 2005 toimus p\u00e4rast aastatepikkusi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias lepingu allakirjutamine Eduard Tubina \u201dKogutud teoste\u201d v\u00e4ljaandmiseks. Sellele kirjutasid alla Vardo Rumessen (Rahvusvaheline Eduard Tubina \u00dching), Kettil Skarby (Gehrmans Musikf\u00f6rlag), Staffan Ehrling (Ehrlingf\u00f6rlagen AB), Kaj Lunden-Welden (Scandinavian Songs AB), Roland Sandberg (Edition Suecia) ja helilooja p\u00e4rija, poeg Eino Tubin. Praktiliste k\u00fcsimuste lahendamiseks s\u00f5lmiti 5. veebruaril 2007 kirjastusega Gehrmans Musikf\u00f6rlag lepingu lisa. Samal aastal ilmus esimesena XVIII k\u00f6ide klaveriteostega (toimetaja V. Rumessen).<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 \u201dKogutud teostega\u201d oli keerukas ja t\u00f5i kaasa palju vaidlusi, eriti kommentaaride sisu ja mahu \u00fcle. Praktilisi vajadusi ja rahalisi v\u00f5imalusi silmas pidades otsustati, et tr\u00fckis ei anta v\u00e4lja t\u00e4iemahulist akadeemilist tekstikriitilist v\u00e4ljaannet ja t\u00e4ielikud kommentaarid tehakse k\u00e4ttesaadavaks internetis. Ilmunud k\u00f6idete nimekiri ja v\u00e4ljaannete t\u00e4ielikud kommentaarid on \u00e4ra toodud Tubina \u00dchingu kodulehel.<\/p>\n<p>Paralleelselt kirjastamist\u00f6\u00f6ga tegeles \u00fching ka kontsertide korraldamise ning CD-de ja DVD-de v\u00e4ljaandmisega. Aastatel 2001\u20132005 korraldati koost\u00f6\u00f6s Eesti Kontserdi ja ERSOga festivale \u201eEduard Tubin ja tema aeg\u201d, mille kunstiliseks juhiks oli Vardo Rumessen. Lisaks Tubina teostele k\u00f5lasid seal paljude teiste eesti muusikaklassikute helit\u00f6\u00f6d nii eesti kui ka v\u00e4lisinterpreetide ja orkestrite esituses. 2002 toimus festivali raames Tubina \u00dchingu ja EMTA koost\u00f6\u00f6na muusikateaduslik konverents, mis oli p\u00fchendatud helilooja 20. surma-aastap\u00e4evale. Tubina 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud festival toimus 18. maist 19. juunini 2005, ette kanti k\u00f5ik tema 10 s\u00fcmfooniat, esitajateks Eesti, Venemaa, L\u00e4ti, Soome, Rootsi ja Austria orkestrid. Tubina s\u00fcnnip\u00e4eval, 18. juunil toimus tema kodukohas Alatskivil laulup\u00e4ev ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval avati Tartus Vanemuise teatri ees helilooja monument (autorid Aili Vahtrapuu ja Veronika Valk). Ilmus Tubina elu ja loomingut k\u00e4sitlev Vardo Rumesseni koostatud mahukas fotoalbum \u201eEduard Tubin ja tema aeg\u201d eesti- ja ingliskeelsete tekstidega ning CD-plaadiga. Tubina \u00dching ja kirjastus Gehrmans Musikf\u00f6rlag andsid sel puhul v\u00e4lja seitse vihikut Tubina klaveriteoseid (koostaja V. Rumessen). 16. ja 17. juunil toimus Tubina \u00dchingu ja EMTA koost\u00f6\u00f6s juubelikonverents, kus esinesid nii eesti kui ka v\u00e4lismaa muusikateadlased. 2006. aastal otsustas Kultuurministeerium festivali rahastamine l\u00f5petada.<\/p>\n<p>Aastail 2001\u20132005 korraldati Estonia Talveaias Tubina muusika \u00f5htuid, kus kuulati helilooja teoseid elavas esituses ja helisalvestistelt ning vaadati videoprogramme.<\/p>\n<p>2001. aastast hakkasid ilmuma Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchingu aastaraamatud (I\u2013IX, 2001\u20132009), kus on avaldatud nii varasemaid kui ka uusi artikleid Tubina kohta, konverentside ettekandeid, m\u00e4lestusi, kirju, \u00fclevaateid jms. ning iga-aastane s\u00fcndmuste kroonika. Lisaks neile anti v\u00e4lja raamatud \u201dEduard Tubin. Kirjad\u201d I\u2013II (2006), \u201dVestlused Eduard Tubinaga\u201d (2015), CD-plaat \u201eVirmaliste sonaat\u201d (2007) ja DVD-plaat \u201cEduard Tubin. 2. s\u00fcmfoonia \u201cLegendaarne\u201d ja 5. s\u00fcmfoonia. ERSO, dirigent Peeter Lilje\u201d (2013).<\/p>\n<p>2015. aastal suri \u00fchingu asutaja ja peatoimetaja Vardo Rumessen, tema asemel hakkas peatoimetaja \u00fclesandeid t\u00e4itma Kerri Kotta. 1. detsembril 2017 korraldati Vardo Rumesseni 75. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul s\u00fcmpoosium ja kontsert Eesti Rahvusraamatukogus.<\/p>\n<p>2018. aasta 5. juunil toodi Eduard Tubina ja tema abikaasa Erika p\u00f5rmud Rootsist s\u00fcnnimaale. 18. juunil toimus \u00fcmbermatmise tseremoonia Tallinna Metsakalmistul ja 19. juunil m\u00e4lestuskontsert Estonia kontserdisaalis.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Allikad:<\/strong><\/p>\n<p>Vardo Rumessen. Eduard Tubina \u00dchingust. \u2013 <em>Vardo Rumessen. <\/em><em>Lisandusi eesti muusikaloole. Fakte ja avastusi, meenutusi ja m\u00f5tisklusi. Artikleid, ettekandeid ja intervjuusid aastaist 1972<\/em>\u2013<em>2009. <\/em>Estonian Classics ja Olion 2010, lk 320\u2013324.<\/p>\n<p>Vardo Rumesseni arhiiv (Eesti Rahvusraamatukogu).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvahelisest Eduard Tubina \u00fchingust 1944. aastal p\u00f5genes Eduard Tubin sarnaselt k\u00fcmnete tuhandete eestlastega l\u00e4heneva Punaarmee eest \u00fcle mere Rootsi. Esialgu paigutati helilooja Neglinge p\u00f5genikelaagrisse, 1945. aastal aga asus ta elama Stockholmi, kus sai t\u00f6\u00f6d ooperite ja ballettide partituuride ja klaviiride restaureerijana Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures. See tegevus andis heliloojale p\u00fcsiva sissetuleku ja v\u00f5imaldas j\u00e4tkata [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-186","page","type-page","status-publish","hentry","post"],"jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/186","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=186"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/186\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1917,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/186\/revisions\/1917"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=186"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}