{"id":2,"date":"2015-08-26T16:00:08","date_gmt":"2015-08-26T13:00:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.tubinsociety.com\/WP\/?page_id=2"},"modified":"2016-12-12T20:50:42","modified_gmt":"2016-12-12T18:50:42","slug":"demoleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/?page_id=2&lang=et","title":{"rendered":"Eduard Tubin"},"content":{"rendered":"

\"tubina_foto\"<\/a><\/p>\n

Eestis (1905\u20131944)<\/strong><\/p>\n

Eduard Tubin s\u00fcndis 18. juunil 1905. aastal Torila k\u00fclas Tartumaal, umbes kilomeetri kaugusel Peipsi j\u00e4rvest. Ta kasvas \u00fcles tagasihoidlikes tingimustes, aitas juba lapsena vanemaid k\u00f5ikides talut\u00f6\u00f6des ja k\u00e4is karjas. Isa oli kalur, kes l\u00f5i suure innuga kaasa asjaarmastajatest muusikute ettev\u00f5tmistes ja m\u00e4ngis k\u00fcla s\u00fcmfoniettorkestris; ema laulis kirikukooris.<\/p>\n

Kui Tubin oli 3-aastane, asus pere elama Naelaverre Alatskivi l\u00e4hedal. Haridusteed alustas ta Naelavere k\u00fclakoolis ja j\u00e4tkas Torila venekeelses ministeeriumikoolis. P\u00e4rast Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamist 1918. aastal muudeti see eestikeelse \u00f5ppekeelega rahvakooliks, mille Tubin l\u00f5petas 1920. aastal. Isa hakkas juba varakult poega kaasa v\u00f5tma k\u00fclaorkestri proovidesse, kus too m\u00e4ngis esialgu pikkolofl\u00f6\u00f6ti ja hiljem ka fl\u00f6\u00f6ti. Kodus \u00f5ppis ta vanal tahvelklaveril koraale m\u00e4ngima ja koolides sai mitmesugust muusika\u00f5petust.<\/p>\n

1920. aastal astus Tubin Tartu \u00d5petajate Seminari, kus tema \u00f5pinguteajal loodi keelpilliorkester. Noormees hakkas k\u00e4ima ka selle proovides ja kiindus viiulisse sedav\u00f5rd, et kirjutas hiljem sellele instrumendile terve rea suurvorme ja m\u00f5ned palad. 1924 alustas Tubin paralleelselt \u00f5pinguid Tartu K\u00f5rgemas Muusikakoolis, kus \u00f5ppis umbes aasta orelit Johannes K\u00e4rdi ja hiljem kompositsiooni Heino Elleri juures. Elleri kool andis Tubinale hea tehnilise aluse ja huvi uute suundade vastu. Tema esimesed s\u00e4ilinud teosed on 1925 valminud klaveripala \u201dH\u00e4llilaul\u201d ja Karl Eduard S\u00f6\u00f6di s\u00f5nadele kirjutatud soololaul \u201d\u00d5htul\u201d, mis on p\u00fchendatud lauljatar Linda Pirnile, Tubina tulevasele abikaasale. 1926 l\u00f5petas noormees Tartu \u00d5petajate Seminari ja asus t\u00f6\u00f6le kooli\u00f5petajana N\u00f5os, j\u00e4tkates samal ajal \u00f5pinguid Tartus Elleri juures.<\/p>\n

1927 kirjutas Tubin meeskoorile \u201dKarjase laulu\u201d rahvaluule tekstile, klaveriprel\u00fc\u00fcdid b-moll ja f-moll ning soololaulu \u201dDrengi laul j\u00e4\u00e4liustikul\u201d Johann Vilhelm Jenseni tekstile. Viimases kasutas noor helilooja kvartharmooniaid, mis m\u00f5jusid tolleaegses eesti heliloomingus uudse ja harjumatuna. Teosele sai osaks vastuoluline kriitika \u2013 \u00fchelt poolt v\u00e4ljendas Karl Leichter tunnustust, teiselt poolt oli Artur Lemba seisukohal, et tegu on \u201dmoodsas\u201d laadis v\u00e4hesisuka improvisatsiooniga. Selline samaaegselt nii kiitev kui ka laitev vastuv\u00f5tt j\u00e4rgnes ka mitme teise Tubina teose esiettekandele.<\/p>\n

1928. aastast on p\u00e4rit poeetiline soololaul \u201dS\u00fcgise p\u00e4ikene\u201d Juhan Liivi tekstile, Tubina \u00fcks k\u00f5ige enam esitatud soololaule, ja 1. klaverisonaat, tema esimene suurvorm.<\/p>\n

Samal aastal kutsuti Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori dirigendiks ja sellest alates kujunes kooride, eriti meeskooride juhatamine \u00fcheks tema kesksetest t\u00f6\u00f6dest, mida tegi ta vaheaegadega peaaegu elu l\u00f5puni.<\/p>\n

1929 kirjutas Tubin oma esimese orkestriteose, \u201dEesti rahvatantsud\u201d, ja 1930 Klaverikvarteti cis-moll, millega ta l\u00f5petas Tartu K\u00f5rgema Muusikakooli samal aastal. Oma heliloomingus toetus ta Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Mart Saare ja Heino Elleri loodud rahvuslikele traditsioonidele, lisaks m\u00f5jutasid tema helikeelt Gustav Mahler, Johannes Brahms, Jean Sibelius, Aleksandr Skrjabin, B\u00e9la Bart\u00f3k, Igor Stravinski jpt. Tubina muusikalisele k\u00e4ekirjale tervikuna said omaseks konservatiivne vormik\u00e4sitlus ja \u00fcsna modernne v\u00e4ljenduslaad, mida ta ei pidanud eesm\u00e4rgiks omaette, vaid sisu v\u00e4ljendamise vahendiks.<\/p>\n

1930 alustas Tubin Tartus Vanemuise teatris t\u00f6\u00f6d klaverisaatja ja dirigendina. Kuni Eestist lahkumiseni juhatas ta \u00fcle 40 ooperi, opereti, balleti ja n\u00e4idendi etendusi ning kirjutas ka ise muusikat draamalavastustele. Lisaks dirigeeris ta arvukalt orkestrikontserte ja vokaalinstrumentaalteoste ettekandeid. Nii tutvus Tubin suure hulga repertuaariga ja sai hea ettevalmistuse oma heliloojat\u00f6\u00f6 jaoks.<\/p>\n

1931 valmis \u201dS\u00fcit eesti motiividel\u201d s\u00fcmfooniaorkestrile, mille esiettekanne toimus sama aasta 1. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis autori dirigeerimisel. Pealinna juhtiv seltskond kirtsutas selle peale nina ja Otto Greiffenhagen leidis oma arvustuses, et teos on \u201dveidralt originaalitsev\u201d.<\/p>\n

1932 k\u00e4is helilooja Viinis Rahvusvahelise Kaasaegse Muusika Seltsi (ISCM) p\u00e4evadel, kus s\u00fcvenes \u00fchelt poolt tema uue muusika tundmine, teiselt poolt aga klassikalise muusika imetlus. Seal kuulis Tubin esmakordselt Anton Weberni muusikat ja see inspireeris teda.<\/p>\n

1934 l\u00f5petatud 1. s\u00fcmfoonia valmis veel mitteametlikult Elleri juures tundides k\u00e4ies ja selle tulemusena s\u00fcndis teos, milles on juba selgelt kuulda Tubinale iseloomulikud pikad pingelised s\u00fcmfoonilised kaared, milles on \u00f5nnestunult \u00fchendatud l\u00fc\u00fcrilisus ja monumentaalsus. 1936. aastal toimunud esiettekandele j\u00e4rgnes tavap\u00e4raselt nii tunnustav kui ka mahategev kriitika, kuid t\u00f5siasi, et Tubin valitseb meisterlikult suurt vormi, oli ilmne. Suhtumine tema muusikasse hakkas tasapisi muutuma ka t\u00e4nu Olav Rootsile, kes oli 1935. aastal saanud Riigi Ringh\u00e4\u00e4lingu dirigendiks ja oma \u00f5pingukaaslase loomingu tutvustamisele palju kaasa aitas.<\/p>\n

Aastatel 1935\u20131936 k\u00e4is Tubin kord n\u00e4dalas Tallinnas Estonia Muusikaosakonna segakoori juhatamas, kuid loobus sellest \u00fcsna pea pikkade v\u00e4sitavate rongis\u00f5itude t\u00f5ttu. Mingit kindlat ametikohta talle Tallinnas ei pakutud.<\/p>\n

J\u00e4rjest hakkas s\u00fcndima helit\u00f6id, mis on j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsivalt eesti muusikalukku: ballaad \u201eYlermi\u201d Eino Leino tekstile (1935), 1. viiulisonaat (1936) ja 2. s\u00fcmfoonia \u201dLegendaarne\u201d (1937). 2. s\u00fcmfooniat kirjutades on autor m\u00f5tisklenud eesti rahva saatuse \u00fcle, kuid mingit konkreetset programmi pole ei sellel ega \u00fchelgi teisel Tubina s\u00fcmfoonilisel teosel. Vaatamata ajakirjanduses tehtud etteheidetele \u201dliigse k\u00f5lalise tiheduse ja disharmooniate\u201d t\u00f5ttu m\u00e4ngiti 2. s\u00fcmfooniat korduvalt ja tunnistati tagantj\u00e4rele kogu eesti s\u00f5jaeelse s\u00fcmfoonilise muusika tippsaavutuseks. Vanemuise teatri draamalavastuste jaoks kirjutas Tubin muusika n\u00e4idendile \u201c1905\u201d Anton Hansen Tammsaare romaani \u201dT\u00f5de ja \u00f5igus\u201d 3. osa j\u00e4rgi (1936) ja muusika Eino Leino n\u00e4idendile \u201cSimo Hurt\u201d (1939).<\/p>\n

Kuigi Tubinal oli v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d, tegi ta innukalt proove Tartu meeskooriga ja korraldas isegi paar kontsertreisi v\u00e4lismaale: 1935 esineti Riias ning 1937 Varssavis ja Krakovis. 1938 k\u00e4is Tubin \u00fcksi Budapestis, kus tutvus Zolt\u00e1n Kod\u00e1ly\u2019ga ja kohtus p\u00f5gusalt B\u00e9la B\u00e1rtokiga. Kokkupuude ungari rahvusheliloojatega t\u00f5i ka Tubinas esile folkloorisoone ja kohe p\u00e4rast tagasitulekut l\u00f5i ta \u201dS\u00fcidi eesti tantsudest\u201d s\u00fcmfooniaorkestrile, millest kujunes \u00fcks tema k\u00f5ige enam esitatud teos. \u00dchtlasi alustas helilooja balletti \u201dKratt\u201d, mille libreto palus ta kirjutada Vanemuise teatri tantsijal Elfriede (Erika) Saarikul, kellest sai tema teine abikaasa.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes saavutas Tubin Eestis k\u00fcll mitte \u00fcksmeelse, kuid siiski \u00fcsna suure tunnustuse ja 1940. aastal esitas Karl Leichter president Konstantin P\u00e4tsile taotluse m\u00e4\u00e4rata heliloojale riiklik stipendium. See l\u00fckati tagasi.<\/p>\n

1940. aasta juunis okupeerisid N\u00f5ukogude v\u00e4ed Eesti, mis t\u00f5i kaasa edasised traagilised s\u00fcndmused. Tubina elu muutus sellest esialgu vaid niipalju, et p\u00e4rast Elleri kutsumist Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniosakonna juhatajaks pakuti talle t\u00f6\u00f6d Tartu Muusikakooli kompositsiooniklassi juhatajana. Loomingulises m\u00f5ttes olid s\u00f5ja-aastad Tubina elu \u00fched k\u00f5ige viljakamad, kuid nagu kogu eesti muusikale tervikuna, on ka Tubina 1940. aastate esimese poole teostele omane teatav helikeele lihtsustumine. Siis valmisid ballett \u201dKratt\u201d (1941), mis esietendus Vanemuise teatris 1943. aastal autori dirigeerimisel; 1. viiulikontsert (1942), 3. s\u00fcmfoonia \u201dHeroiline\u201d (1942), milles vallandus viha ja meeleheide kodumaal toimuva p\u00e4rast, ning 4. s\u00fcmfoonia \u201dL\u00fc\u00fcriline\u201d (1943), mille ootamatu laululisus ja helge meeleolu on seotud romantiliste s\u00fcndmustega Tubina isiklikus elus \u2013 nimelt oli ta vahepeal abiellunud Erikaga ja neile oli s\u00fcndinud poeg Eino. Id\u00fcll ei kestnud aga kaua \u2013 9. m\u00e4rtsil 1944. aastal h\u00e4vis Tallinna pommitamisel \u201dKrati\u201d etenduse ajal Estonia teater ja koos sellega \u201dKrati\u201d partituur ning sama aasta 20. septembril p\u00f5genes Tubin koos perega v\u00e4ikesel purjelaeval Rootsi, vastu tundmatule tulevikule. Selleks ajaks oli helilooja j\u00f5udnud luua umbes pooled oma 130 oopusest.<\/p>\n

Rootsis 1944\u20131982<\/strong><\/p>\n

Rootsis paigutati Tubinad koos paljude teiste Eestist p\u00f5genenud kultuuritegelastega Neglinge p\u00f5genikelaagrisse Stockholmi eeslinnas, kus nad elasid 1945. aastani. Seal pidi helilooja hakkama oma elu uuesti \u00fcles ehitama \u2013 suur osa teoste partituuridest oli j\u00e4\u00e4nud kodumaale ning ta oli kaotanud ka kogu oma sotsiaalse staatuse. 1945. aastal valmis Neglinges mitu kaalukat teost: Kontsertiino klaverile ja orkestrile, mille Olav Rootsi esitas samal aastal Rootsi Raadio orkestriga Tor Manni dirigeerimisel; uhkete soolokadentsidega 2. viiulikontsert Zelia Aumerele, kellega helilooja oli \u00fches laagris ja kes esitas selle j\u00e4rgmisel aastal Rootsi Heliloojate Liidus, kus tervitati Eesti kolleege raskel ajal; ja \u201dBallaadi Mart Saare teemale\u201d, milles on varieeritud Saare koorilaulu \u201dSeitse sammeldanud s\u00e4ngi\u201d teemat. Rootsi \u00fcks n\u00f5udlikumaid kriitikuid Moses Pergament leidis, et see on \u201dhiilgav kompositsioon\u201d. Temast ja helilooja Hilding Rosenbergist kujunesid Rootsis Tubina k\u00f5ige l\u00e4hemad kolleegid.<\/p>\n

Juba 1944. aasta l\u00f5pul oli loodud Noorte Meeste Kristliku \u00dchingu meeskoor, millest \u00f5ige pea kasvas v\u00e4lja Stockholmi Eesti Meeskoor. Tubin tegutses selle juhina aastatel 1944\u20131959 ja hiljem uuesti aastast 1975 kuni peaaegu elu l\u00f5puni. Stockholmi meeskoorile on loodud suurem osa Tubina pagulusaegsest kooriloomingust.<\/p>\n

1945. aasta kevadel tutvus Tubin Einar K\u00f6rlingiga, kes kirjastas j\u00e4rgnevatel aastatel m\u00f5ned tema teosed. K\u00f6rlingi kaudu sai Tubin juba samal aastal arhiivit\u00f6\u00f6taja koha Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures, kus tema p\u00f5hi\u00fclesandeks oli varasema aja ooperi- ja balletipartituuride ja -klaviiride restaureerimine. Seda t\u00f6\u00f6d, mis t\u00e4itis vaid osa p\u00e4evast ja v\u00f5imaldas j\u00e4tkata muusika loomist, tegi Tubin kuni pensionileminekuni 1972. aastal.<\/p>\n

Rootsis arenes edasi Tubina isikup\u00e4rane v\u00e4ljendusviis ja selle silmapaistvaks t\u00e4hiseks on Neglinges alustatud ja 1946 l\u00f5petatud 5. s\u00fcmfoonia, plahvatusliku j\u00f5uga suurteos kodumaa kaotanud eestlaste trag\u00f6\u00f6diast. Lisaks kahele rahvaviisile \u2013 \u201dMeil aia\u00e4\u00e4rne t\u00e4navas\u201d ja \u201d\u00d6\u00f6 l\u00f5peb t\u00e4\u00e4l\u201d \u2013 on Tubin selles kasutanud rahvaviisilaadseid intonatsioone ning \u00fchendanud need kaasaegsete v\u00e4ljendusvahenditega, loonud oma ainulaadse rahvusliku stiili. 5. s\u00fcmfoonia eest sai Tubin oma elu parimad arvustused ja seda esitati k\u00fcmneid kordi mitmel pool maailmas. Erilise t\u00e4helepanu osaliseks sai kontsert New Yorgis Carnegie Hall\u2019is 1952. aastal Endel Kalami dirigeerimisel.<\/p>\n

1947 alustas ISCM j\u00e4lle oma tegevust ja Tubin k\u00e4is Kopenhaagenis uue muusika p\u00e4evadel. 1952 k\u00fclastas ta ka Bayreuthi ja 1956 Salzburgi festivali. Pidevalt kuulas helilooja mitmesuguseid kontserte raadio vahendusel.<\/p>\n

1947 valminud klaveripalade ts\u00fckli \u201dNeli rahvaviisi minu kodumaalt\u201d esitas K\u00e4bi Laretei samal aastal Eskilstunas. 1948 valmis Bostoni orkestris t\u00f6\u00f6tavale Ludvig Juhtile Kontrabassikontsert, mis sai \u00fcllatuslikult tohutu menu osaliseks N\u00f5ukogude Liidus, kus selle piraatnoodi 1500 eksemplari m\u00fc\u00fcdi l\u00e4bi l\u00fchikese ajaga ja Melodija andis v\u00e4lja LP-plaadi Neeme J\u00e4rvi dirigeerimisel.<\/p>\n

1948 toimus Stockholmis esimene pagulaseestlaste laulupidu, kus juhatas ka Tubin.<\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5da hakkas helilooja juures k\u00fclas k\u00e4ima N\u00f5ukogude diplomaate ja teisi tegelasi, kes meelitasid teda kodumaale tagasi p\u00f6\u00f6rduma, kuid Tubin ei j\u00e4tnud mingit ebaselgust oma meelsuses. M\u00f5jutamiskatseid tehti korduvalt hiljemgi, isegi veel 1970. aastatel.<\/p>\n

1950 valmis 2. klaverisonaat, nn \u201dVirmaliste sonaat\u201d, mille kirjutas Tubin haaratuna v\u00f5imsast vaatem\u00e4ngust \u2013 virmaliste vehklemisest Stockholmi kohal. \u201dKalevipoja\u201d XVI laulu m\u00f5jul valis ta sonaadi materjaliks kaks lapi rahvaviisi Karl Tir\u00e9ni kogumikust \u201dDie lappische Volksmusik. Acta Lapponica III\u201d (Stockholm 1942), ainsad mitte-eesti rahvaviisid, mida helilooja \u00fcldse kogu oma elu jooksul on kasutanud. Vabas tonaalsuses ja taktim\u00f5\u00f5du t\u00e4histuseta helit\u00f6\u00f6 j\u00e4i Rootsis suurema t\u00e4helepanuta ja alles hiljem hakati seda hindama \u00fchena 20. sajandi klaverimuusika k\u00f5ige v\u00e4ljapaistvamatest saavutustest.<\/p>\n

6. s\u00fcmfoonias (1954) j\u00e4tkus Tubina p\u00f6\u00f6rdumine modernsema helikeele poole, l\u00e4henedes kohati atonaalsusele. S\u00fcmfooniat on \u00fcldiselt peetud helilooja vastuseta j\u00e4\u00e4nud filosoofiliseks m\u00f5tiskluseks teda \u00fcmbritseva maailma \u00fcle. Tubinale mittet\u00fc\u00fcpilisena on orkestrikoosseisu lisatud saksofon, kasutatud paralleelselt jazzi ja t\u00f5sist muusikat ning sensuaalsena m\u00f5juvaid tangot, rumbat ja teisi tantse.<\/p>\n

Rootsis, kus 1950. aastatel oli \u00e4rganud huvi radikaalsete kompositsioonitehnikate vastu, mis Tubina sisemisele vajadusele p\u00e4riselt ei vastanud, m\u00f5jus tema looming hoolimata v\u00e4ljendusvahendite uuenemisest veidi ajast maha j\u00e4\u00e4nuna. Kuna helilooja ei pidanud vajalikuks p\u00f5hivooluga kaasa minna ainult edu saavutamise nimel, v\u00e4henesid ka tema v\u00f5imalused oma teoseid laiemalt tutvustada.<\/p>\n

1956 hakkasid Eestis p\u00e4rast Stalini isikukultuse hukkam\u00f5istmist puhuma uued tuuled ning taastuma kontaktid raudse eesriide taga elavate sugulaste ja tuttavatega. Tubinale hakati saatma uut muusikakirjandust, muuhulgas sai ta Herbert Tampere v\u00e4ljaande \u201dEesti rahvalaule viisidega\u201d 1. k\u00f6ite. \u00dcle hulga aja k\u00f5las Tallinnas Estonia kontserdisaalis Tubina muusika \u2013 kanti ette 5. s\u00fcmfoonia Sergei Prohhorovi dirigeerimisel. Tutvumine selle ja teiste Tubina teostega avaldas m\u00f5ju tolleaegsete noorte eesti heliloojate kujunemisele ja selle kaudu uute suundade l\u00e4bimurdele.<\/p>\n

1958 valmis 7. s\u00fcmfoonia, mille teemade \u00fclesehituses kasutas Tubin k\u00f5iki kahtteist heli.<\/p>\n

Tampere rahvaviiside antoloogia 1. osast leitud karjaselaulude p\u00f5hjal s\u00fcndis 1959 \u201dS\u00fcit eesti karjaseviisidest\u201d klaverile, variatsioonilisel arendusprintsiibil p\u00f5hinev lihtne ja tundek\u00fcllane teos, mis ilmselt sisaldab endas meenutusi autori lapsep\u00f5lvest.<\/p>\n

1961 sai Tubin Rootsi kodakondsuse ja k\u00fclastas Eestit, kus toodi Vanemuise teatris lavale \u201dKratt\u201d, mille tarvis oli autor taastanud balleti h\u00e4vinud partituuri orkestrih\u00e4\u00e4lte j\u00e4rgi. P\u00e4rast Rootsi tagasip\u00f6\u00f6rdumist hakkasid eestlaste pagulasringkonnad heliloojat s\u00fc\u00fcdistama koost\u00f6\u00f6s okupatsiooniv\u00f5imudega, ajakirjanduses ilmus rida inetuid artikleid ja korporatsioon \u201dUgala\u201d viskas ta oma ridadest v\u00e4lja. See m\u00f5jus Tubinale rusuvalt ja tema juba niigi \u00fcksildane eluviis muutus veelgi eraklikumaks.<\/p>\n

Teiselt poolt t\u00f5i kergendust Tubina olukorrale tema vastuv\u00f5tmine Rootsi Heliloojate Liidu liikmeks 1962. aastal, mille j\u00e4rel hakkas ta saama iga-aastaseid stipendiume. S\u00fcndisid uued teosed: Sonaat sooloviiulile (1962), Muusika keelpillidele (1963) Luzerni kammerorkestri dirigendile Zelia Aumerele; Balalaikakontsert (1964), virtuoosne teos vabas dodekafoonilises tehnikas; ja s\u00fcnge Vioolasonaat (1965). Samal ajal j\u00f5udis ballett \u201dKratt\u201d ka Leningradi, Helsingi ja Ta\u0161kendi lavadele. Rootsis kuuldi seda muusikat esmakordselt alles p\u00e4rast Tubina surma G\u00f6teborgis 1984. aastal.<\/p>\n

Tubina hingeline seisund saavutas madalpunkti 8. s\u00fcmfoonias (1966), milles leidis v\u00e4ljenduse helilooja kogu aastate jooksul kogunenud meeleheide ja viha. Selle esiettekanne toimus 24. veebruaril 1967. aastal Tallinnas Neeme J\u00e4rvi dirigeerimisel. Selles ja kahes eelnevas s\u00fcmfoonias on autor oma teravate hingeliste vastuolude v\u00e4ljendamisel kasutanud senisest keerukamaid harmoonilisi vahendeid, eemaldunud tonaalsest m\u00f5tlemisest ja andnud r\u00fctmile veelgi suurema t\u00e4htsuse.<\/p>\n

1968 valmis Arne Miku tellitud ooper \u201dBarbara von Tisenhusen\u201d, mille libreto kirjutas Jaan Kross Aino Kallase novelli ainetel. See p\u00f5hineb vabalt k\u00e4sitletud chaconne<\/em>\u2019i vormil, mida on Tubin kasutanud ka mitmes instrumentaalteoses. Ooper toodi lavale Estonia teatris 1969. aastal ja etendusi saatis tohutu menu. Isegi Tallinnas viibinud Dmitri \u0160ostakovit\u0161 andis \u201dBarbarale\u201d kiitva hinnangu.<\/p>\n

1969 s\u00fcndis 9. s\u00fcmfoonia, Sinfonia semplice<\/em>, klassikalises vormis tonaalne teos, millest on tunda, et Tubin oli leidmas sisemist rahu ja tasakaalu. Carl-Gunnar \u00c5hleni arvustus annab m\u00f5ista, et helilooja looming hakkas Rootsis aja jooksul \u00fcha suuremat tunnustust leidma. Ka 10. s\u00fcmfoonia (1973) on kirjutatud traditsioonilises v\u00f5tmes. Tubina hilise perioodi lihtsamad ja selgemad s\u00fcmfooniad meenutavad mingil m\u00e4\u00e4ral tema varajasi suurteoseid, kuid pika ja keerulise elu jooksul l\u00e4bielatu on murdnud neisse s\u00fcgavuse, mida ei leia me s\u00f5jaeelsest loomingust.<\/p>\n

1976 n\u00f5ustus Tubin j\u00e4lle Stockholmi meeskoori juhatama; samal aastal kirjutas ta oma viimased klaveriteosed, seitse prel\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n

1979 l\u00f5i helilooja oma ainsa Keelpillikvarteti, \u201dS\u00fcidi eesti tantsulugudest\u201d sooloviiulile ja Fl\u00f6\u00f6disonaadi ning k\u00e4is Eestis, kus Vanemuise teatris toodi l\u00f5puks lavale juba 1971. aastal kirjutatud ooper \u201dReigi \u00f5petaja\u201d Aino Kallase samanimelise novelli j\u00e4rgi. Oma viimasel k\u00fclask\u00e4igul kodumaale kinkis ta Riikliku Akadeemilise Meeskoori dirigendile Gustav Ernesaksale aastak\u00fcmneid k\u00fcpsenud ja 1979 l\u00f5puks valminud \u201dReekviemi langenud s\u00f5duritele\u201d Henrik Visnapuu ja Marie Underi tekstidele. Tolleaegne Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee kultuuriosakonna juhataja otsustas siiski s\u00e4ilitada \u201dklassipositsiooni\u201d ja Reekviemi esiettekanne toimus hoopis Stockholmis 1981. aastal autori juhatusel, mis j\u00e4i Tubina viimaseks esinemiseks dirigendina. Samal aastal sai heliloojale osaks \u00fcks tema elu k\u00f5rghetkedest, kui tal avanes v\u00f5imalus kaasa elada 10. s\u00fcmfoonia ettekannetele Bostonis Neeme J\u00e4rvi dirigeerimisel.<\/p>\n

1970. aastate algusest kannatas Tubin raske haiguse k\u00e4es, mis vahepeal andis j\u00e4rele ja tuli siis j\u00e4lle tagasi. Vaatamata sellele j\u00e4tkas Tubin kannatlikult t\u00f6\u00f6d ja isegi alustas 11. s\u00fcmfooniat, millest j\u00f5udis ta peaaegu valmis kirjutada 1. osa. Elu viimastel aastatel said Tubinale osaks k\u00f5rgeimad autasud, mida \u00fcks helilooja Rootsis v\u00f5is p\u00e4lvida \u2013 1979. aastal anti talle Kurt Atterbergi preemia ja 1982. aastal valiti Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.<\/p>\n

Kogu elu oli Tubin oodanud oma teoste plaadistamist, mida talle ei Eestis ega Rootsis vaatamata \u00fcldisele lugupidamisele ei v\u00f5imaldatud. Surivoodil sai ta telefoni teel Neeme J\u00e4rvilt lubaduse, et salvestatud saavad k\u00f5ik tema s\u00fcmfooniad ja selle teate \u00fcle r\u00f5\u00f5mustades suri Tubin rahulikult 17. novembril 1982. aastal Stockholmis.<\/p>\n

P\u00e4rast helilooja lahkumist j\u00e4tkus veel kuni 1985. aastani tema vaenamine N\u00f5ukogude Liidus, kus t\u00fchistati isegi juba v\u00e4ljakuulutatud kontserdid Kiievis, Vilniuses ja Leningradis. Seej\u00e4rel hakkas olukord aeglaselt, kuid kindlalt p\u00f6\u00f6rduma paremuse poole, seda eriti t\u00e4nu Vardo Rumesseni otsustavale tegutsemisele.<\/p>\n

Alles p\u00e4rast helilooja surma avastati Rootsis Tubina Eestis loodud teosed ja kui 1984. aastal k\u00f5las kontserdil \u201dLegendaarne s\u00fcmfoonia\u201d, oli see publikule t\u00f5eliseks vapustuseks. Neeme J\u00e4rvi dirigeerimisel v\u00e4lja antud CD-plaadid Tubina s\u00fcmfoonilise muusikaga Rootsi firmalt BIS tegid suure muusikalooja nime tuntuks kogu maailmas.<\/p>\n

Tubin oli viljakas helilooja, kes kirjutas k\u00f5ikides s\u00fcvamuusika \u017eanrites. Tema loomingu keskseks osaks on s\u00fcmfoonilised teosed, milles ta k\u00e4is l\u00e4bi pika tee rahvusromantismist atonaalsuse k\u00fcnnisele. Tubinat on nimetatud modernistiks, kuid rangelt v\u00f5ttes tema muusika k\u00f5iki modernismi kriteeriume siiski ei t\u00e4ida. Ehk piisab Tubina loomingu m\u00e4\u00e4ratlemisel t\u00f5demusest, et see paigutub kusagile j\u00e4relromantismi ja modernismi vahepeale ning selles esineb erinevaid modernismi ilminguid. Kogu oma loometee v\u00e4ltel j\u00e4i helilooja truuks p\u00f5hiprintsiibile, et muusikalise kompositsiooni t\u00e4htsaimaks aluseks on teema, ja selle arendamisel p\u00f5hineb kogu tema vormikujundus; napi temaatilise materjali t\u00f6\u00f6tlemine on tihedalt seotud kontrapunktiliste v\u00f5tetega. Siiski on Tubina iga s\u00fcmfoonia kordumatult oman\u00e4oline nii vormilahenduse kui ka v\u00e4ljenduslaadi poolest. Tema muusika on fantaasiarikas ja ergas, selles on nii \u00e4\u00e4rmuslikke emotsioone kui ka rahulikku l\u00fc\u00fcrilisust, t\u00e4htis koht on mitmekihilisel orkestraalsel m\u00f5tlemisel ja ostinaatsetel r\u00fctmidel.<\/p>\n

Aegajalt on arutletud, kas Tubin oli rohkem rootsi v\u00f5i eesti helilooja ja toodud \u00fche v\u00f5i teise v\u00e4ite t\u00f5estuseks n\u00e4iteid heliloojaga tehtud intervjuudest ja vestlustest. Neid m\u00f5tteavaldusi lugedes tuleb arvestada, et 1945. aastast oli Tubin Rootsi riigi palgal, alates 1962. aastast sai kasutada enam-v\u00e4hem samu h\u00fcvesid mis teisedki rootsi heliloojad, ja mingeid erilisi valikuv\u00f5imalusi tal ei olnud, kuigi elas vabal maal. Pole kahtlust, et Rootsis elades kujunes Tubina helikeel teistsuguseks, kui see oleks olnud Eesti NSV-sse j\u00e4\u00e4des, kuid k\u00f5nekas on t\u00f5siasi, et oma loomingus pole ta kasutanud \u00fchtki rootsikeelset teksti ega rootsi rahvaviisi. Tubin oli pagulane ja j\u00e4i selleks elu l\u00f5puni. Isegi oma erakirjavahetuses oli helilooja oma v\u00e4ljendustes ettevaatlik ja v\u00e4ga harva kirjutas midagi sellist, millest v\u00f5is aimata, mida ta\u00a0tegelikult m\u00f5tles ja tundis.<\/p>\n

Viimasel ajal on Tubinasse \u00fcha enam hakatud suhtuma kui rahvuste ja riikide piire \u00fcletavasse heliloojasse, kes on oma ideid teostanud nii k\u00f5rgel tasemel, et teda on v\u00f5rreldud 20. sajandi suurimate meistritega. Soome muusikateadlane Veijo Murtom\u00e4ki on avaldanud arvamust, et kui Tubin poleks Teise maailmas\u00f5ja keerises Rootsi p\u00f5genenud ja kaotanud sideme kodumaaga, oleks temast kujunenud Eestis samasugune rahvuslik s\u00fcmbol, nagu seda oli Sibelius Soomes.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n

Margus P\u00e4rtlas. Tubina s\u00fcmfooniad: teemastik ja vorm.<\/em> Tallinn 1995.<\/p>\n

Veijo Murtom\u00e4ki. Jean Sibeliuse rahvuslikust t\u00e4hendusest ja Eduard Tubina saatusest. \u2013 Muusika<\/em> 2004, nr 12, lk 14\u02d717.<\/p>\n

Eduard Tubin ja tema aeg.<\/em> Tekst Vardo Rumessen. Tallinn 2005.<\/p>\n

Eduard Tubin. Kirjad I ja II.<\/em> Tallinn 2006.<\/p>\n

Veijo Murtom\u00e4ki. S\u00fcmfoonik kahe maa vahel. \u2013 Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchingu aastaraamat<\/em> 9\/ 2009, Tallinn 2009, lk 9-14.<\/p>\n

Vardo Rumessen. Lisandusi eesti muusikaloole. Fakte ja avastusi, meenutusi ja m\u00f5tisklusi. Artikleid, ettekandeid ja intervjuusid aastaist 1972\u02d72009.<\/em> Tallinn 2010.<\/p>\n

Eino Tubin. Ballaad. Eduard Tubina lugu.<\/em> Tallinn 2015.<\/p>\n

Vestlused Eduard Tubinaga.<\/em> Koostanud ja kommenteerinud Vardo Rumessen. Tallinn 2015.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestis (1905\u20131944) Eduard Tubin s\u00fcndis 18. juunil 1905. aastal Torila k\u00fclas Tartumaal, umbes kilomeetri kaugusel Peipsi j\u00e4rvest. Ta kasvas \u00fcles tagasihoidlikes tingimustes, aitas juba lapsena vanemaid k\u00f5ikides talut\u00f6\u00f6des ja k\u00e4is karjas. Isa oli kalur, kes l\u00f5i suure innuga kaasa asjaarmastajatest muusikute ettev\u00f5tmistes ja m\u00e4ngis k\u00fcla s\u00fcmfoniettorkestris; ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, asus pere […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-2","page","type-page","status-publish","hentry","post"],"jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2"}],"version-history":[{"count":35,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":831,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions\/831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}