{"id":788,"date":"2016-11-01T15:31:18","date_gmt":"2016-11-01T13:31:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.tubinsociety.com\/?page_id=788"},"modified":"2018-01-03T14:36:31","modified_gmt":"2018-01-03T12:36:31","slug":"vardo-rumessen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/?page_id=788&lang=et","title":{"rendered":"Vardo Rumessen"},"content":{"rendered":"

\"rumessentubin-2\"<\/a><\/p>\n

Fotol: Eduard Tubin ja Vardo Rumessen 1981. aastal<\/em><\/p>\n

Vardo Rumessen on Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchingu asutaja ning Tubina “Kogutud teoste” v\u00e4ljaandmise algataja.<\/p>\n

Vardo Rumessen (8. 8. 1942 \u2013 25. 8. 2015) s\u00fcndis Tallinnas muusikute perekonnas ja \u00f5ppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (TRK) prof. Bruno Luki ja Eugen Kelderi klaveriklassis, mille l\u00f5petas 1971. aastal. Diplomit\u00f6\u00f6na valmistas Rumessen ette kolmek\u00f6itelise v\u00e4ljaande Mart Saare kogu klaveriloomingust koos kommentaaridega. Oma juhendaja Johannes J\u00fcrissoni palvel esitas ta 1972. aastal Saare prel\u00fc\u00fcde helilooja 90. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud pidustustel, millest sai alguse Rumesseni enam kui neli aastak\u00fcmmet kestnud viljakas tegevus eesti klassikalise muusika uurimisel ja tutvustamisel.<\/p>\n

Juba \u00f5pingute ajal alustas Rumessen t\u00f6\u00f6d TRK ooperistuudio kontsertmeistrina (1969\u20131972), seej\u00e4rel tegutses Eesti Raadio muusikatoimetajana (1973), Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveri\u00f5ppej\u00f5una (1973 \u0336 1975), TRK klaverieriala vanem\u00f5petajana (1975 \u0336 1991), Eesti Muusikafondi noodiv\u00e4ljaannete toimetajana (1978 \u0336 1985) ja Eesti Kontserdi produtsendina (1987 \u0336 1992).<\/p>\n

Rumessen sai tuntuks eesti muusikalise k\u00f5rgkultuuri avastaja ja v\u00e4\u00e4rtustajana, kelle kutsumuseks oli tuua esile v\u00e4ikeriigi erakordselt rikas muusikap\u00e4rand. Ta on unustuse h\u00f5lmast v\u00e4lja toonud v\u00f5i avastanud \u00fcle saja helit\u00f6\u00f6 ning v\u00e4lja andnud ja esitanud Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina teoseid.<\/p>\n

Erilist m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib Tobiase oratooriumi “Joonase l\u00e4hetamine” ettekande organiseerimine 1989. aastal Estonia kontserdisaalis Peeter Lilje dirigeerimisel. Rumesseni redigeeritud, korrigeeritud ja t\u00e4iendatud partituuri andis v\u00e4lja Rootsi kirjastus Nordiska Musikf\u00f6rlaget 1996. aastal. \u201dJoonase l\u00e4hetamist\u201d peetakse 20. sajandi \u00fcheks suuremaks avastuseks mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa muusikaelus.<\/p>\n

Tubina muusikaga puutus Rumessen esimest korda kokku muusikakooli p\u00e4evil, kui k\u00e4is 1961. aastal kuulamas 6. s\u00fcmfoonia proovi Neeme J\u00e4rvi dirigeerimisel. Hiljem koos Karl Leichteriga tema loomingut l\u00e4hemalt tundma \u00f5ppides j\u00f5udis Rumessen veendumusele, et sisulise s\u00fcgavuse ja kompositsioonitehnilise meisterlikkuse poolest pole sellele eesti muusikas v\u00f5rdset. Ta hakkas Tubina loomingut uurima ja esitama, 1975. aastal alustas temaga kirjavahetust \u00a0ning 1976. aastal kohtus Tallinnas heliloojaga ka isiklikult. Rumessen korraldas tema k\u00fclask\u00e4igu ajal Teatri- ja muusikamuuseumis kontserdi, mille kavas olid ka Tubina teosed. Autor viibis ise kontserdil kuulajate seas, kuid publikule seda nimetada ei lubatud.<\/p>\n

1981. aastal andis Rumessen Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias kontserdi Tubina muusikast, kus viibis ka helilooja. Selle k\u00fclask\u00e4igu ajal avanes Rumessenil v\u00f5imalus Tubinaga l\u00e4hemalt tuttavaks saada, tal k\u00fclas k\u00e4ia, talle ette m\u00e4ngida ja teoste \u00fcle arutleda. Suur menu Stockholmis toimunud kontserdil t\u00f5i Rumessenile kaasa kuueaastase esinemiste ja v\u00e4ljas\u00f5itude keelu.<\/p>\n

1988. aastal plaadistas Rumessen Stockholmis kogu Tubina klaveriloomingu plaadifirmale BIS. Juhtivad plaadiajakirjad ei olnud kiitusega kitsid:<\/p>\n

\u201dSelle suurep\u00e4rase CD komplekti p\u00f5hjal v\u00f5in kinnitada, et Rumessen on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete v\u00f5imetega pianist ja Tubin v\u00f5ib olla \u00f5nnelik, et tal on niisugune tahtekindel ja tundlik eestkostja.\u201d (Robert Layton, Gramophone<\/em>, 1989, nr. 5.)<\/p>\n

\u201d\u00dcldmulje p\u00e4rast plaadi l\u00e4bikuulamist oli, et Tubin on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne helilooja. Rumesseni m\u00e4ng \/—\/ on suurep\u00e4rane. Tal on hiilgav tehnika ja v\u00f5ime muusikasse s\u00fcveneda, t\u00e4nu millele k\u00f5lab tema esitus t\u00f5esti veenvalt.\u201d (Henry Vogel, Fanfare<\/em>, 1989, nr. 5.)<\/p>\n

Need olid esimesed eesti helilooja ja eesti interpreedi CD plaadid.<\/p>\n

Samal aastal asutati Tallinnas Rumesseni eestvedamisel Tubina Fond, millest 2000. aastal kasvas v\u00e4lja Rahvusvaheline Eduard Tubina \u00dching. Selle t\u00e4htsaimaks eesm\u00e4rgiks seati Tubina Kogutud teoste v\u00e4ljaandmine.<\/p>\n

Paljude Rumesseni\u00a0 ettev\u00f5tmiste innustajaks ja kaast\u00f6\u00f6tajaks oli Neeme J\u00e4rvi, eesti muusika v\u00e4simatu tutvustaja, kes jagas tema aadet, et kultuur ei ole pelgalt ajaviide, vaid vaimne p\u00fcrgimine k\u00f5rgemate sihtide suunas, rahvuse olemasolu alus.<\/p>\n

Rumessen oli suure t\u00f6\u00f6v\u00f5imega pianist, keda arvukad kontsertreisid viisid paljudesse Euroopa maadesse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Tema klaverim\u00e4ng k\u00f5lab kokku 40 heliplaadil, millest 22 on soolo CD-d.<\/p>\n

Suure tunnustusena Rumessenile kui interpreedile kirjutas muusikakriitik Rob Barnett v\u00e4ljaandes Classical music Web<\/em> 2001. aastal: \u201dOlles pianistina maailmatasemel, on ta loobunud maailmakarj\u00e4\u00e4rist, et selle asemel esitada eelk\u00f5ige eesti muusikat sellise innukuse ja s\u00e4rava propageerimisv\u00f5imega, mis n\u00e4itab tema haruldast intellektuaalset ja kunstilist haaret.\u201d<\/p>\n

Elu viimastel aastatel tegi Rumessen rea suurejoonelisi plaadistusi Bachi, Rahmaninovi, Chopini, Liszti, Brahmsi ja Skrjabini klaveriteostest.<\/p>\n

Ents\u00fcklopeediliste teadmistega Rumessenist kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteet eesti klassikalise muusika vallas. Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel muusikateaduslikel konverentsidel Eestis, L\u00e4tis, Leedus, Rootsis, Ameerikas ja Saksamaal; koostanud ja kirjutanud raamatuid Tobiasest, Saarest, Kapist, Ojast ja Tubinast ning kirjutanud arvukalt artikleid k\u00f5ige erinevamatel teemadel. Kokku on Rumessen v\u00e4lja andnud 120 nooti ja raamatut.<\/p>\n

Rumessen oli Eesti NSV Heliloojate Liidu liige (alates 1973) ja juhatuse liige, Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige (1998), Eesti Muusikaakadeemia auliige (1999), Eesti Muusikan\u00f5ukogu asutajaliige (1992), Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchingu asutaja (2000) ja selle juhatuse esimees kuni oma surmani.<\/p>\n

1989. aastal, kaks aastat enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, alustas Rumessen aktiivset poliitilist tegevust ja sattus p\u00f6\u00f6rdeliste s\u00fcndmuste tulipunkti esialgu Eesti Kodanike Komiteede Ajutise Sidetoimkonna liikmena, seej\u00e4rel Eesti Kongressi saadiku (1990) ja Eesti Komitee juhatuse liikmena (1990 \u0336 1992). Vabas Eestis oli ta Eesti P\u00f5hiseaduse Assamblee liige (1992, 1989 \u0336 1995), ERSP ja Isamaaliidu liige (alates 1995) ning Eesti Riigikogu liige (1992 \u0336 1995 ja 1999 \u0336 2003).<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n

Vardo Rumessen en face<\/em>. [Intervjuu: Urmas Ott; eess\u00f5na: Priit Kuusk.] Tallinn 2002.<\/p>\n

Vardo Rumessen: bibliograafia. Koost. Valve J\u00fcrisson; Vardo Rumesseni eluloo autor Priit Kuusk. Tallinn 2003.<\/p>\n

Tiiu Tosso, Ia Remmel. Kompromissitu Rumessen. [Intervjuu Vardo Rumesseniga.] \u2013 Muusika 2011, nr. 11, lk. 2 \u0336 11.<\/p>\n

Vardo Rumessen 70. Koost. ja toim. Virve Normet. Tallinn 2012.<\/p>\n

Vardo Rumesseni diskograafia. [K\u00e4sikiri]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fotol: Eduard Tubin ja Vardo Rumessen 1981. aastal Vardo Rumessen on Rahvusvahelise Eduard Tubina \u00dchingu asutaja ning Tubina “Kogutud teoste” v\u00e4ljaandmise algataja. Vardo Rumessen (8. 8. 1942 \u2013 25. 8. 2015) s\u00fcndis Tallinnas muusikute perekonnas ja \u00f5ppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (TRK) prof. Bruno Luki ja Eugen Kelderi klaveriklassis, mille l\u00f5petas 1971. aastal. Diplomit\u00f6\u00f6na valmistas Rumessen […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":186,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-788","page","type-page","status-publish","hentry","post"],"jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=788"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/788\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1322,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/788\/revisions\/1322"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.tubinsociety.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}